Üks edusamm saavutuste hulka taas lisada on ... ehk kuidas mõelda välja pikka ja mõttetut pealkirja :D

Tere, kes seda postitust juhtub lugema!

Tegelikult plaanisin seda siia kirjuatada juba reedelent juhtus see, mis ikka juhtub, kui üritada keskmisest tublim olla: ei lähe õnneks. Ikka tuli midagi vahele ning pärast seda olin ma juba oma head kavatsused unustanud. Ning kui need jälle meenusid, tuli ikka midagi vahele. Nii ei saanudki ma juba reedel oma (vähemalt minu jaoks) head uudist teatada.

Nimelt võin nüüd uhkusega öelda, et olen kaotanud hetkeks kokku üle 15 kg. Viimasel nädalal läks kaotsi kusagi l800-900 grammi jagu. Uskuge või mitte, aga täpselt enam ei mäleta :(. Sellest hoolimata on üldpilt hea. Muidugi, kaal võiks selleks ajaks tunduvalt enam langenud olla, kuid parem see piskukegi kui üldse mitte. Kes mu varasemaid postitusi pole lugenud, siis figuurisõbrustanud olen eelmisest septembrist saati. Soovkaaluni (preagu 120 kg) on veel teine 15 ligi minna.

Muude asjade seas torkas mulle mõni päev tagasi pähe ka üks huvitav mõte. Ühtäki avastasin, et ma ei pea enam eriti pingutama, et valitud eluviisi järgida. Toidukoguste ja vahepalade valikud käivad kuidagi loogiliselt. Ning kui ühel hetkel lööbki sisse hirmus šokolaadiisu, siis selleks puhuks on ikka mõni porgand võtta. Või saab see isuke ära ehmatatud vaid ühe šokolaaditükikesega. Meil on alles veel šokolaadi, mis ostetud kusagil jõulude ajal. Enne minu figuurisõbraks hakkammist poleks see võimalik olnud. :D

Kui nüüd selle -15 kilo juurest mingit vahekokkuvõtet teha, siis mina olen ise rahul. Ma küll ei tunna kuigi palju, et ma oluliselt kergem oleksin, ent enesetunne on siiski hea. Püksirihm jääb varsti suureks ning selga läheb jope, mida eelmine talv poleks enam kanda saanud. Nii pole see kaalulangus ka päris tunnetamatu. Kuid võrreldes septembrikuu alguse ligi 150-kilose kaaluga, on praegune 133-134 ikka päris hea tulemus. Kolme kuldset tähte liikmekaardil vaadates on hea tunne küll. Eks see annab ka jõudu need ülejäänud kilod soovkaaluni oma eluviisi jätkata. Saan nii öelda suveks saledaks :D. Ainus jama on, et nii tuleb jälle uusi ujumispükse otsima hakata. :)

Samas tuleb ohevrdada rutiinivaba elu. Täna just avastasin, et mul on üleüldisest igapäevaelust täielik tüdimus. Kuid kaalu langetades on rutiin, korrapärasus head abimehed. Et eelmise aasta september kujunes kuidagi väga aktiivseks ja sündmusterohkeks, sain ma selle vaheldusrikkuse taaka omal nahal tunda. Grammid muudkui tulid ja tulid.... Muidugi võis viga ka selles olla, et just alustanuna ei osanud oma söömist ja tegemisi veel väga hästi kokku viia. Praegu vast enam seda ei juhtuks. Tahtejõudu loobuda ahvatlustest on ka tublisti juurde tekkinud. Nii näiteks seisab koridorijaheduses juba jõulust saati pudel õlut. Ehkki ühikud lubaksid, pole lihtsalt erilist tahtmist...

Muidu aga elan üsna hästi ja leidlikult. Nüüd järgnev jutt sobib neile, kes ei suuda vastu seista magusaisule ning pöörduvad mõne jäätise, šokolaadi poole sellega... Tekkis minulgi soov midagi head süüa ning segasin endale kokku kohupiimakreemi (0.01%) magustoidu, kuhu panin veel pool ühikut röstimata puuviljamüslit, pool banaani, mõned rosinad, jogurtit ja tiba suhkrut ja ploomimahla ehk siis seda, mida kapis parajasti leidus. Kes suhkrut ei soovi, võib kasutada Hüxoli vedelat suhkruasendajat - annab küllaltki tõetruu tulemuse. Kogu krempli väärtuseks tuli 2,5 ühikut. Varieerides koguseid, võib seda ju suurendada, vähendada. Mina aga sain tervisliku ja mõnusa magustoiduga magusaisu rahuldatud. :D

Eks see ühikute lugemine ju toobki kaasa selle, et tuleb aina leidlikum olla. Saab kaalu langetamise kõrval treenida ka mõtlemist. Ja see pole veel kellelegi kahjuks tulnud.

Ma pesen nüüd klaviatuuri puhtaks ning lõpetan jutu ära. On vanarahvaski öelnud, et pikk jutt on ... jutt. Asun oma mõtteid koguma, et järgmine kordki midagi huvitavat, või igavatki kirjutada oleks. Kui figuurisõbrandusega ära harjuda, siis tegelikult väga tihti mingeid emotsioone, elamusi ei teki. Elad muudkui oma igapäevast elu, kirut läti ja leedu tootjaid, kes oma pakenditele toitumisalast teavet ei pane ning mõtled rohkem liikumisest. Küllap ma siis neist asjadest kirjutangi järgmine kord, kui paremaid mõtteid ei tule. Olgu see ka hoiatuseks vast alustanud figuurisõpradele, et kui alguse rasked ajad üle elada, läheb hiljem kergemaks.

Seniks aga juba mõõdukalt külma talve ja vaikset liikumist kevadesse. Varsti ju vastlad.

Taaskijutamiseni!