Suvesooja sulajõud

Tere heihopsti üle pika aja!

Ehkki siinne blogielu on suvisel ajal üsnagi vaikseks jäänud, on siiski mingit liikumist jälle märgata. Kui vaadata viimase postituse aega, võib märgata minugi paarinädalast puhkust. Mõtlesin, et olen viimasel ajal ikka väga tublisti ja korrapäraselt postitanud ning pidasingi väikese puhkuse.

Ega selle aja jooksul midagi erilist juhtunud ka pole. Kohe pärast jaanipäeva algas puhkus ja praegune aeg kulgeb puhkuselainel. Samas on päevad täis sellist rahmeldamist, toimetamist, nagu oleks lihtsalt teisele töökohale siirdunud. Isegi olen sellest üllatanud, kuna tavaliselt olen ma just selline vaikseltkulgeja, kes väga palju ei rabele. Ega tegelikult pragugi nii hull see lugu pole, ent päevast päeva on mingi töö, asjatoimetus ootamas. Pole nende vahepealsete nädalate ajal rattasõidukski leidnud rohkem võimalusi kui paaril korral.

Ent samas on kaal siiski langenud ja eks see olegi peamine. Viimase postituse aegu oli mu kaalunumbriks taas 120.5 kg ja ma jõudsin juba kergelt närvigi minna, et jäängi ülalpoole 120 kg. Möödunud nädalatega aga on see õnneks muutunud ja täna kaalule astudes oli numbriks 119.2 kg. Kuna mu nö personaalmentor õde on hetkel Kihnu saarel (mitte ei saa aru, mida seal nii sagedasti teha on...) pole see veel ametlikult kinnitatud. Kuid tehes kerge arvutuse, võib öelda, et viimse postituse ajaga võrreldes on maha läinud 1.3 kg. Võttes arvesse vahepeale jäänud jaanipäeva (mis minu jaoks möödus seljavalus) ja muid sõitmisi, käimisi ning minu tavapärast kaalulangemise tempot, pole see üldsegi paha tulemus. Vast on süüdi ka soojad suveilmad, kui isegi praegu kirjutades on särk higist niiske.

Samuti on viimased päevad, nädalad olnud üsna tavapärasest rutiinist väljas. Küllap teab iga figuurisõber ja muidu kaalulangetaja, et rutiin on sel puhul tegelikult suur abiline. Mida ühetaolisem ajakava, päev, seda lihtsam on oma söömist, ühikuid jälgida. Vähemalt minu meelest.

Muigugi oli jaanipäev, mille veetsin paar tundi vanemate juures olles. Seal sai küll lihaühikud üle söödud, ent õnneks kaalunumbrile hävitavat lööki ei tulnud. Jaanilaupäeval otsustasin oma jalgratast veidi säetada ning selle käigus nikastasin selja nii ära, et järgmine päev ei liikunud peaaegu kusagile. Nii olin jaanipäevajärgsel nädalal meeldivalt üllatanud, et kaal üldse alla läks.

Möödunudki nädal oli täis käimisi ja tegemisi. Eelmise nädala algus möödus linnas-käimiste tähe all. Sai nii toidukraami kui muud vajalikku hankida. Nädalavahetusel käisin arvestava osa muu Eestimaa rahvaga laulupeol. Rahvast oli meeletult ning lauluväljaku ühest otsast teise saamine lausa suuremat sorti katsumus. See aga muutiski ürituse just meeldejäävaks ... ja muidugi ilusad laulud, pillilood. Järgmisel päeval sai veel külastada Vabaõhumuueumi, kus polnud juba pea 10 aastat käinud... Kui mõnel Tallinna-inimesel on vaja päevane liikumisnorm huvitavalt ära teha, soovitan soojal Vabaõhumuuseumi kõigi hoonete külastamist. Käimist kui palju ning samas on ka huvitav.

Ja tänagi öösel sa üks Tallinna-retk turu väravasse vanemate kurkidega teha. Kogu päev oli sellega sassi löödud ja praegugi öisest sõitmisestveidi uimane olla. "Hommikust" sõin täna kusagil poole kolme ajal päeval ja nii kardsin, et tulevad grammid täna juurde. Ent õhtuks töötasin siiski sissesöödud kalorid läbi ja käisin veel rattagagi väikesel tiirul. Nii manaski täna mu kaal ette numbri 119.2 kg. Kui mõtlen kõigile töödele, mis ootavad tegemist, siis saab langustrendi ehk järgmiselgi nädalal näha.

Kõige selle suhteliselt toreda sees on sellest nädalast nüüd päris suur võimalus, et olen augusti teisest poolest töötu. Kindlat pole veel midagi, aga oht on olemas. Eks ma oma mõnede tegematajätmistega (mitte tööalaselt) olen selles ise süüdi. Riiki ja muid tegelasi ma selles süüdistama ei hakka. Usun ja loodan, et hakkaja inimene leiab igal ajal töö. Ja kui juhtubki see kõige hullem, siis mõtlesin hakata tõsiselt oma riidepoe ideega tegelema. Teeks sellise poe, kust saaks riideid osta ka veidi suuremate mõõtudega mees-naine või muidu nö normist väljas kehaga inimene. Ja muidugi saaks seal olema hea valik värvilisi meeste sokke :D. Täna soovitati veel ka kondiitri-ameti peale mõtlemist. See ehk seotud sellega, et nüüd pea iga nädal olen vähemalt ühe koogi küpsetanud. Juuni alguses sai sünnipäeva pärast neid teha, nüüd aga kas igavusest või tont teab millest.

Eelmise, maasikakoogi, jagasin suuremas osas pere ja sõpradele ära. Täna tuli ahjust välja kirsi-banaani-kook kohupiima-kookoshelbe kattega. Tänased ühikuid on paraku juba täis söödud ja nii saan ise seda proovida alles homme. Ent arvestades sinna sisse läinud kraamiga ei saa tegemist olla kuidagi mingi halva küpsetisega.

Järgmiseks nädalaks juba pean väikest plaani vaarikakoogi tegemiseks, sest sain esimesed punased vaarikad suhu pista. Metsas on kuuldavasti mustikaid leida ning sõstradki tahavad põõsalt koogi sisse pugeda. Tegevust peaks vist jätkuma. :D

Elu veereb igatahes vaikselt edasi ja liigselt pabistada polegi mõtet. Läheb siis kaal alla või üles, oled tööinimene või töötu.... Alati on mingi lahendus ja võimalus olemas. Ajuti mõtlen, et ehk olekski hea töötuks jääda - tekikski suurem motivatsioon midagi muuta, teistsugust teha. Kes teab.

Igatahes tõmban nüüd üle pika aja ühe pika postituse otsad kokku.

Lugejaile mõnusat suveaega - kes töötab, alaku teil varsti puhkus ja puhkajaile veelgi pikemaid päeva, et puhkust ikka rohkem oleks. Palavusevihkajate lohutuseks pidavat jahedamaks ka varsti minema. Nii polegi sel suvel ju häda väga midagi.

Pikka ja ilusat suve ja...

Taaskirjutamiseni!