Kaks tähte, kaks tähte kaardil...

Tere jälle!

Seekordne postitus saab siia siis veidi varem kui eelmine kord.

Kes veel pealkirjast aru ei saanud, siis oli mul ootamatult edukas nädal. Ehkki ise oleksin õnnelik olnud ka ainult 300-grammise kaalulangusega, et lõpuks ometi kümmme kilo summa-miinusesse saada, siis tegelikult läks maha tervelt 1,3 kg. :D See oli küll üks ütlemata tore üllatus ning nüüdseks olen siis kaotanud tervelt 11 kilo. Kolme ja poole kuu kohta pole minu meelest sugugi paha tulemus, seda enam, et ma võtan asja niikuinii üsna rahulikult. Nüüd saan oma kaardile juba kaks kuldset tähte - üks iga kaotatud 5 kilo eest.

Kui nii edasi läheks, võiks suveks isegi soovkaaluni välja jõuda. Aga eda sellega nii kiiret nüüd minu jaoks pole. Mulle meeldib kaalu tasa ja targu langetada.

Tulemas on jõulud ja see on aeg, mil võib üht-teist juurde tulla. Ehkki erilisi jõulutoite nüüd küll meil sel aastal olema ei hakka. Palgast on vaid nukker mälestus ja jõulupreemiast ilus unenägu. Paraku pole rikkalikku jõululauda, kui pole ka raha. Nii et jõuluga lisanduvate kilode eest on majanduskriis juba hoolitsenud. No jõululaupäeval saab vast natuke paremat süüa, kuna lähme vanemate juurde, nagu ikka igal aastal. Seal ootab seapraad ja mulgikapsas seapekiga, mille vanemad juba täna ära olivad ostnud. Aga natuke tahtejõudu ja ei tule ka sellest vast lisa kaalule.

Tahtejõu harjutamisega aga saab tegeleda niigi. Nimelt sai meile koju jälle kilo lahtist šokolaadi, mida õde kuskilt hangib. Äkki juhtub midagi imelikku ja keegi tulebki jõulude ajal meile külla. See on küll väga ebatõenäoline, kuna õde näen ma pühade ajal väga-väga vähe ning minul külalisi ei käi. Väidetavalt elavat ma nö pommiaugus, ehkki bussiühendus linnaga on tegelikult hea. No see selleks. Igatahes on meil kodus terve kilo šokolaadi, mida võiks peoga sisse ajada... :D Nagu see oli vanadel headel aegadel. Aga siiani olen oma tahtejõu kasvatamisega hakkama saanud. Veidral kombel ei tõmbagi selle magusakoti poole niiväga. Pärast sööki küll jah, sest suutäie küpsise, šokolaadi või mõne muu taolise asjata oleks õhtusöök nagu lõpetamata. Ent ka siis võtan šokolaadi vaid ühe-kahe ühiku eest ja sellest piisab. Paistab, et mu magusa-isu on vahepeal koos kaaluga kuhugi kadunud.

Samas peaks praeguste ilmadega lisaenergia igati tarvilik olema. Tulles paar päeva tagasi jala bussi pealt koju (kusagil 2-km jalutust), oli lõpuks tunne, et jalad purunevad kildudeks, sest ilm oli külm ja lagedal väljal puhus päris tugev tuul ka veel. Ootamatult tekkis soov pika aluspesu järele, nagu vanasti kanti. Ka suusapüksid või kuidas iganes neid kilega kaetud voodriga pükse nimetada, oleksid omal kohal olnud. Sellest aga, kui kerge on ülekaalulisel inimesel taolisi asju hankida, on siingi blogis juba juttu olnud. Ilmselt oleks võimalik kusagil (Tartus nt peaks selline ettevõte) tellimuse, mõõtude järgi teha lasta, kuid kahtlustan, et see maksaks poole mu väetist kuupalgast. Õnneks nii külmasid ilmasid meil viimasel ajal väga tihti pole ning kannatused ju pididki inimest kaunistama. Mõtlen pigem sellele, et järgmiseks talveks ehk saan juba vajalikud riided spordi- vmt poest osta ega pea eritellima. :D

Aga selleks korraks hakkan nüüd taas lõpetama. Vaja ahju tuli panna ning vahest ka tassike sooja teed ette võtta.

Soovin teile kõigile saabuvaid kaunieid jõule, mis sel aastal ehk valgedki on. Pidage see külm aeg vastu ja küll kunagi soojemakski läheb.

Seniks aga...

Kirjutamiseni!