Kaal vs raha

Tere-heihopsti!

Märkamatult ongi mu viimasest postitusest nädal möödas ning uue postituse aeg. Eelmine nädal oli pigem hea ning on veidi ka põhjust hõisata ja rõõmus olemiseks: mu pikalt püsinud kaaluseisak on lõppenud ja eelmise nädalaga läks maha 1 kg. Viimase aja ühe koha peal püsimise ning sajagrammise languse kõrval on see lausa suurepärane. Eks ta ju enam võiks olla ja küllap olekski, kui ma poleks nii jube laisk. Käiksin ma mõnes trennis ka veel regulaarselt, saaks ka ehk iganädalaselt hõisata 2-kilogrammise kaalukaotuse üle. Aga ma olen ju vähenõudlik ning nii lepin ka selle kiloga.

Samas ei usu ma, et mu rõõm püsima jääb, vaid ilmselt on oodata taas tagasilööke. Nimelt tõi möödunud nädalavahetus mu igavasse ellu veidi vaheldust ning nii käisin väikesel reisil Lätti. Ööbimiskohas aga peeti ka pidu ja pakuti mitmel puhul süüa. Ehkki ma tõesti püüdisn end tagasi hoida, võib arvata, et vähemalt teraviljaühikud sai küll üle söödud. No mõnel määral mahendas seda pattu ehk see, et järgmine päev sai ühe Viljandi-laadse linna peal kena tiir teha ning üksjagu kõndida.

Samas ei näe seda ju enne niikuinii, kui uus kaalumine on. Ning päris tõsiselt mõjutab see patustamine vast alles paari nädala pärast. Vähemalt varasemad kogemused on seda näidanud.

Mõteldes oma nädalavahetuse pisikestele toidupattudele ja sellele, et vast peab ootama kaalutõusu, torkas pähe üks kentsakas mõte kehakaalu ja raha olemuse üle. Arvatavasti on kõik meist kuulnud ütlsust (eriti just raha kohta) "Kergelt tulnud, kergelt läinud". Miskipärast tuli see ühtäkki meelde, kui muretsesin juba ette ära selle potentsiaalse lisakilo üle. Ja sealt hakkas see idee edasi hargnema.

Raha ja kehakaal on ju alati omavahel mingil moel seotud olnud. Eriti varasemates ühiskondades on suurt kehakaalu, ülekaalu peetud ikka jõukuse märgiks. Kuidas  sa muidu omale sellised rasvad kasvatanud oled... Indias on see tänase päevani niiviisi ning iga kogukam turist peaks arvestama teistest suurema kerjuste ja muidu almustepalujate aga ka kaupmeeste parvega. Sest sul ilmselt on raha .... Eks ta ju ka tänapäeval mingis mõttes paika peab: esiteks on pea iga keskmine turist, kes Indiasse vmt satub, keskmisest kohalikulst ikka tunduvalt jõukam. Ja ka tänaselgi päeval peab ikka veidi rahakest olema, et end nö täis süüa.  Tõsi - mitte küll alati.

Mõnevõrra lihtsustades võiks ju tõmmata teatud võrdusmärgi raha ja suure kahakaalu vahele. Ent siiski on neil üks ääretult suur ja kaalulangetaja seisukohast lausa traagiline erinevus: kui raha on kaotada on imelihtne, siis kaaluga see nii pole. Kehakaalu kohta võiks kehtida lause, et kergelt tuleb, raskelt läheb. Usun, et kõiks kaalulangetajad on sellega nõus. Kerget kaalulangetamise meetodit kahjuks pole. Ma pole küll kunagi eriline dieeditaja või kaalulangetaja olnud enne Figuurisõbraks saamist ning nii ei oska ka kõiki muid meetodeid kommenteerida. Ent loetu ja nähtu põhjal julgen arvata, et Figuurisõbrad ongi üks meeldivamaid kaalulangetamise viise. Vähemalt ei pea nädalate kaupa mingit jälkust (nt toorest muna chillipipraga vmt) endale sisse ajama või elama päevi ühe-kahe õuna peal. Süüa võib ju tegelikult kõike, vaid koguseid tuleb jälgida.

Noniii....

Natuke vist läks segaseks jutt. Ilmselt on see märk vajadusest postitus selleks korraks lõpetada ja soovida jõudu teistele figuurisõpradele. Olgu teie figuur milline tahes. Eriti tervitaksin neid mehi, kes siin blogiski on veel peale minu sõna võtma hakanud.

Ent järgmise korrani nüüd ja

Taaskirjutamiseni!