Väikesed rõõmud
Teate, mis on figuurisõbra rõõm? See kui ta hommikul saab tunda siirast rõõmu selle üle, et eelmine õhtu ei läinudki käest ära. Eile kurtsin siin, et tahaks õudsalt süüa, aga ühikud otsas. Suutsin siiski vastu pidada ja läksin hoopis voodisse lugema, selle tegevusega mul õnneks söömine ei seostu. Teleka ees istumisega seostub seevastu rohkem kui küll. Nojah ja siis ma ei söönudki eile rohkem kui vaja. See tunne mis hommikul mind valdab kui saan aru, et jälle õnnestus, see on parim! Jube hea on ikka hommikul ärgates teada, et üks kaalualandamise päev jälle libastumisteta selja taga. Sellise mõnusa tundega olen ärganud juba kaks hommikut
Nojah, homne hommik seevastu tuleb veidi teistsugune ja võib-olla ka pisukese kahetsusega aga võib-olla ka mitte. Ma ei tea veel. Fakt on see, et täna ma ei jäänud ühikute piiresse, sest oli saun ja noh, teate isegi mis ma peale sauna teen... Algul mõtlesin küll, et joon oma joogi ära ja aitab, süüa pole enam vaja. Aga siis röstis mees Saibe (kuidas seda sõna üldse käänatakse?) ja need lõhnad! Ma ei suutnud vastu panna ja röstisin omale ka kaks saibi. See kaks oli veel täitsa ok, sest tegin õhtul natsa ka aiatöid, nii et oleks olnud tore päev. Aga siis ma röstisin pärast veel kaks! Ja siis veel kaks! Ja viimastele panin juustu kah veel peale. Ühikute arvestamine muutus seega üsna mõttetuks, nii et ma ei teagi kui palju ma üle sõin, aga oma 6 ühikut kindlasti, võib-olla ka rohkem. Seepeale pole mul muud öelda kui, et see ongi elu! Kui ma oleksin perfektne, siis ma poleks ju inimene, eks ole. Siis oleksin Jumal. Aga fakt on see, et olen lihtsurelik, kes peab oma õppetunnid siin maapeal ise ära õppima, nii et go Marie, go, ühe õhtu kuus saibi pole veel kedagi pauguga paksuks teinud!
ehhh, see oli minu tänane patukahetsus,
Marie
- Logi sisse kommentaaride lisamiseks
- Marie73 blogi







Tead, selle näljatundega on
Tead, selle näljatundega on selline lugu, et juurviljaühikute ülesöömisest ei juhtu mitte midagi hullu. Kui kõht tõesti tühi tundub, siis porgandit, kurki, tomatit jmt võib vitsutada üsna vabalt. See kaks juurviljaühikut on rohkem selline miinimum, mida peaks sööma. Ise olen tähele pannud, et porgandi lähedal hoidmine on päris mõnus: krõmpsub, maitseb hea ning täidab kõhtu ka. Või kui tugevamat sööki tahta saab neid alati keeta, küpsetada (puuahjus oleks veel eriti hea). Ja siinsamas Figuurisõprade leheküljel on ju ka soovitusi, kuidas figuurisõbralikult grillida. :D
Kõrvale põigates: sõna "saib" känamise üle olen minagi mõelnud. Grammatiliselt korrektne oleks vist saib, saibi jne, kuid palju lahedam ning huvitavam on minu meelest saib, saibu. Nunnum ka, ;)
Ent ära selle ülesöömise pärast nii palju muretse. Küll sa varsti harjud ennast piirama ja nt rohkem juurvilju sööma.
Muidu aga tahtekindlust enda kontrollimiseks. :D
jah
...ma mõtlesin ise ka, et võiks porgandeid krõbistada, aga kuna magamaminek oli kohe käes, siis otsustasin, et kui juba siis juba, ei hakka enam midagi rohkem kõhtu toppima
vastasin valesti
Vaatasin praegu, et olin aimsa kommentaarist valesti aru saanud. Ei lugenud enda postitust üle ja arvasin, et kommentaar oli selle päeva postituse all kui tühja kõhuga magama läksin. Nüüd vaatasin, et hoopis õgimise õhtu oli
Seepärast kommenteerin uuesti. Mul on nii, et on kaks erinevat seisundit - nälg või isu. Kui on nälg, siis aitavad porgandid küll, aga kui on isu, siis ei lähe ükski juurvili kohe kuidagi peale. Isu tahab ju rahuldamist ja see tähendab minu jaoks, et midagi head oleks vaja, midagi mis maitseb paremini kui porgandid