uus katsetus

Lisatud Marie73 poolt Ree, 21/05/2010 - 23:04

Uus katsetus selles mõttes, et mõtlesin vaadata, kas ka avaliku postitusega tekib nüüd nii, et teised saavad seda muuta kui tahavad. Andke siis palun teada kui näete, et see anomaalia siin ka ilmneb

Aga muidu veereb elukene lihtviisil edasi. Natuke üles ja natuke alla. Meeleolud peamiselt alla, kõik muu enam-vähem üles. Täna läksin peale tööd lõpuks siiski peenarde vahele võililli välja kaevama. Õnnestus. Rassisin senikaua kuni mu haige käsi hakkas liiga palju tunda andma. Mul on vasak käsi randmest veits paigast ära. Ükskord koer tõmbas järsult ja nikastas ära seal midagi, nii et siiani annab tunda. Nojah, aga igal juhul kaevasin mis kole. Sääsed enamasti ei tülitanud, sest peenramaa on õhtuti lauspäikeses ja neil polnud sinna päikese kätte vist asja eriti. Nii, et liikuda justkui isegi sain täna.

Söömisega olen ka ilusti normi piires ja õnneks on kell juba nii palju, et täna enam libastumist tekkida ei saa.

Ainult meeleoluga on pahasti, sest kohutavalt masendab, et koolitööde tähtajad varsti kõik kukkumas ja kohutav hirm on, et ei jõua valmis. Täna kui väljast tuppa tulin, pesus ära käisin ja hakkasin köögis nõusid masinasse laduma, kukkusin äkki lahinal nutma. Tuli lihtsalt selline tunne, et mind ei jagu igale poole kuhu mind peaks jaguma, et mind ei ole lihtsalt piisavalt praegu. Oleks vaja ühte mind, kes teeks hommikust õhtuni koolitööd, teist mind, kes teeks palgatööd ja kolmandat mind, kes teeks aiatöid - aga mind on ju ainult ÜKS! Kuidas kõike seda üksi jõuda, see on hetkel minu suurim mureküsimus. Kõik see pinge peaks läbi saama peale 15. juunit, see on viimase kodutöö tähtaeg. Ma ei tea mis ma kõik ära teeksin kui see aeg oleks juba õnnelikult käes 

Kurtmised kurdetud, nüüd magama

Marie

 

 

Tundus, et mina küll sain

Lisas aimsa Lau, 22/05/2010 - 00:24.

Tundus, et mina küll sain jätkuvalt su postitust muuta... Ma igaks-juhuks "Salvesta" nuppu ei vajutanud...

Aga su masentatusest ... ma olen muidugi ääretult vale inimene sellise asja kohta nõu andma, ent üldiselt on kõigil asjadel kuidagi ikka korda saada. Eks selliseid meeleheitehooge ole vast kõigil aegajalt. Minu tuju tõstab näiteks seegi juba, kui kuulan head muusikat või vaatan natuke ringi, et nautida väljas olevat kevadet. Maal vähemalt laksutab juba vähemalt nädala jagu ööbik akna taga ning seegi on minu meelest juba tore.

Ent nagu öeldud, ei tasu minu nõu alati puhta kullana võtta. Ma võibolla võtangi asju kergemalt, kui vaja oleks...

Muidu aga päikest ja küll mured laabuvad ja tööd tehtud saavad! Ja elu läheb ju alati edasi! :D

Aitäh, aimsa!

Lisas Marie73 Lau, 22/05/2010 - 11:13.

Minu kogemus näitab üldiselt ka, et elu läheb edasi Ööbikutega on mul aga viimastel aastatel kehvad lood. Nimelt olen lapsepõlvest saadik elanud paigas, kus kevadega kuulusid alati kokku toomingad ja ööbikud. Siin aga, kus nüüd viimased aastad olen elanud, pole kuulnud mitte ühtegi ööbikut, kuigi mu mees pidevalt väidab, et ööbikuid on siinkandis alati. Meie maja ümber lehtpuid eriti ei ole ja ööbikud on asendunud rähnidega, kes minu jaoks on muidugi üsna romantilised ja eksootilised vaadata, aga nende toksimine kahjuks ööbikute laksutamist ei asenda

Huvitav küll siis nende blogipostitustega, tundub, et viga tuli tõesti sisse peale muudatuste tegemist. Loodetavasti keegi varsti märkab ja teeb korda.