suure suve mõtisklusi
Nüüd siis ratas korras ja esimesed kaks sõitu tehtud. Oh jummel, mul polnud õrna aimugi, et rattasõit võiks nii väsitav olla. Kui viimati rattaga sõitsin, oli 20 km naljaasi (no väsitas küll, aga siiski oli võimalik). Eile sõitsime ujuma, edasi-tagasi 3 km ja minnes oli ikka täitsa ehmatus, et nii ära väsisin. Sellist asja ei osanud mitte oodatagi, aga vist on nii, et rattasõidus aktiivseid lihaseid pole mitu aastat kasutanud ja nii ongi siis, et ei jaksa. Kui olime ära ujunud ja tagasi sõitsime, siis tundus lihtsam. Võib-olla oli asi selles, et ujudes keha korralikult lõõgastus ja selle tõttu oli pärast lahedam ja kergem olla. Täna tegin jälle terve päeva tööd ja õhtul enne sauna sõitsin rattaga 3 km. Rohkem ei tahtnud ega eriti nagu jaksanudki, sest tagumik on nii valus sest sadulas istumisest. No on ikka elu, kõike tuleb nagu väike laps otsast õppima hakata kui nii kaua aega on vahele jäänud.
Söömisega on kuidagi enam-vähem, ega õhtuti ikka kerge ei ole. Esmaspäeval istusin teleka ees ja võitlesin iseendaga, kas suunduda külmkapi poole või mitte, nii hele tundus seest olevat kuigi ühikud olid otsas. Ei suundunud
Eile peale ujumist sõin kolm pasteedileiba, millest kaks oli liiast, aga ei saanud kohe pidama. Eile siiski oli suht hea päev ühikute arvestuses, sai ju ikka liigutud ka. Aga täna on siiski natuke rivitult. Esiteks oli saun ja ma jõin õlut, teiseks sõi mu mees siin minu nina all jäätist. Ma alguses kohe ei libastunud, aga lõpuks läksin võtsin ikkagi endale ka. Nii, et täna läks käest ära jälle. Aga mul on endale lohutus ka - nimelt lugesin täna, et mingid teadlased on kindlaks teinud, et kui keha ära petta, siis saab ainevahetuse nii tööle, et rasvad aktiivsemalt põleksid. See käib siis nii, et üle päeva tuleb süüa palju ja sinna vahele siis vähe. Kalorite põletamine aktiviseerub söömispäevadel ja kui järgmisel pead dieeti, siis see põletusrütm on kehal veel sees ja põletus toimub aktiivselt edasi. Kui siis ei söö eriti palju, võtab pekkidest. Nii nagu iga asjaga, on ka selle teooria puhul vastaseid, kes väidavad, et nii see asi ei toimi, aga minu seisukoht on selline, et kui ei usu, proovi järele
Nii ma siis mõtlengi, et ok, täna libastusin ja söön, homme ei söö niimoodi. Mõtlesin isegi, et see viimatine viie päeva kaalulangus -800 grammi oli äkki ka sama efektiga saavutatud, kuigi teadmatult. Sest ma ju libastusin pidevalt, aga mitte iga päev. Äkki toimiski? Ma muidugi ei soovita kellelgi järele proovida, sest asi võib osutuda enesepettuseks, olge ikka korralikud ja järgige oma ühikuskoori
Aga mulle see hetkel lohutuseks täitsa sobib
Järgmiseks nädalaks lubab siis +35 kraadi, see peaks kaalulangetajatele ju paradiis olema - liiga palav, et süüa ja pidev joogijanu
Päris huvitav, kuidas meil see läheb. Teoreetiliselt peaks küll olema lihtsam programmi järgida. Eks me näe, minusugusel söödikul ei võta vist ükski ilm kaljuks söögiisu ära, aga ehk teil võtab
.
Andke siis teada, kuidas kuumas ellu jäite!
Marie










Terekest. See rattasõit läheb
Terekest.
See rattasõit läheb ajaga jälle kergemaks. Tean omast käest. Eelmine aasta tuttavat külastades tuli rattaga sõita u 6-7 km kaugusele ujuma ja oiii... kui raske see oli. Nüüd pärast tihemini sõitma hakkamist pole u 11km poole tunniga mingi küsimus. Teeks pikemaidki retki, ent selle rattaga ei taha väga kaugele minna: käike tal pole ja vastu tuult on väääääga jube sõita.
Ühikute lugemisega tundub sul jah palju raskem olevat - kõiksugu ahvatlusi libastumisele paistab üsna palju ja sagedasti olevat. Viimase nädala näiteks olin valdavalt üksi, sest õde viibis Norras ning nii polnud ohtugi ahvatlusteks. Ja ega ta muul ajal ka millegi sellisega ei tegele. Selle juures pole muud nõu, kui soovida tugevamat enesekontrolli. See on raske, ent mõne aja pärast läheb lihtsamaks. Kuidas need Figuurisõprade voldikud soovitasidki: mingi libastumise oht, suurem ahvatlus ees, mine kõnni või näiteks sõida rattaga. Pidada mõjuma. Ise pole küll proovinud ja seega ei oska ka kindlalt soovitada.
Nende igasugu rütmide ja muusse taolisse tasub minu meelest pigem skeptiliselt suhtuda. Ehkki teatud loogika selles ju isegi on. SAmas: proovides pole midagi kaotada ka. PArem ikka kui kõik need arvutud elektroodid ja veidrad trenazöörid, mida teleturus näha võib. :D
Kuumus on selle poolest hea jah, et süüa peaks nagu vähem tahtma. Ehkki minu söögiisu see väga oluliselt ei mõjuta jällegi. SAmas on see kuumus ka halb natuke: liikuda ju eriti ei viitsi ega teinekord jaksagi, kui lihtsalt õhku hingata pole. Ujumine jällegi võiks seda natuke tasakaalustada. Eriti kui meri ukse ees, nagu mul. Ent minu eelmine nädal näitas jällegi, et pigem tuli selle kuumuse algusega gramme juurde, kui maha läks.
Aga eks seda näeb. Mina omalt poolt soovin sulle jõugu kiusatustele vastu seista, sest seda oaistab sul vaja minevat. :D
Ja muidugi mõnusat suveaega!