Pühapäeva õhtu versus esmaspäeva hommik

Tere. Ma ei saa aru, kuidas võivad mõtted pühapäeva õhtul ja teod esmaspäeva hommikul niivõrd erineda. Peaaegu igal pühapäeva õhtul voodis järgnevale nädalale mõeldes on plaan, et esmaspäeva hommikust algab uus elu. Hakkan salenema. Toitun tervislikult. Vaatan mida suhu panen. Söön palju vähem magusat. Liigun rohkem. Plaan on suurepärane ja uni tulebki hea ja magus.

Esmaspäeva hommikul silamd avades on mõte, et tahaks kohvi ja midagi süüa. Võileiba süües ja kohvi juues, väljas jahedat ilma vaadates ei tundu eelmise õhtu plaan üldse enam nii suurepärane. Sest tegelikult ei ole ju nii ka elul midagi viga. Pole ma ju nii paks - on palju suuremaid inimesi. Ja shokolaad ning jäätis lihtsalt nõuavad söömist. Ja ega ma praegugi vähe liigu. Ja üleüldse on süüa mõnus.

Aga ei. Seekord on otsus tehtud. Rasedusega kogutud 25 kilogrammist on 9 ja poole kuuga läinud 18. Ideaalkaaluni on veel 10 kilo. Aga see ei lähe enam nii lihtsalt. Asi ei olegi ju kaalunumbris ja söömises, asi on enesetundes. Esmaspäeval ostsin koduse saleneja programmi. Täna hommikul koputas postiljon uksele.

Minu uus elu hakkab seekord kolmapäeval. Täna. Eesmärgini 10 kilo.

Edu ja jaksu teistelegi.