Piirjoon.

Istusin eile õhtul arvuti taga ja hakkasin lugema blogisse kirjutatud vanemaid postitusi.Tekkis mõte,et kuhu siis tõmbaks piirjoone,et kes on paks ja kellel pole mõtet seda teemat üldse puudutada,et ta on selleks niigi sale.Vaidlen vastu.Piitspeenikesed,julgen arvata,siia ei tule.Kui keegi on ühinenud Figuurisõpradega,järelikult on tal põhjus.Ühtemoodi raske on kaalu langetada nii sellel,kes kannab kaasas endaga 40 ülekilo,kui sellel,kes ehk ainult 5 ülekilo.Mina kaalusin siia tulles 66,8 kg.Nii mõnigi võib arvata,et sellise kaalunumbriga pole ju midagi lahti,söö vähem ja asi korras.Aga ei ole nii lihtne.Minu pikkuse juures,mis on 158 cm,on see siiski ülekaal.Riided jäid väikeseks,enesehinnang madal,sest ei suutnud kunagi iseseisvalt ennast riietesse süüa.Kõige rohkem suutsin alla võtta ühe kilo ja siis sõin 2 asemele.Niiviisi see kaal tõusis ja langes.Sõin kõike,mis ette juhtus.Mul oli kogu aeg taltsutamatu nälg.Mõtlesin juba,et pean arsti juurde pöörduma oma ohjeldamatu näljaga.Olen viimased paar aastat püüdnud igasuguste asjadega oma kaalu järje peale saada.Küll terve päev keefiri juues,mida iganes.See ei aidanud,vastupidi-kasvas soov süüa ja süüa ja veel kord süüa.Ma pole kunagi olnud eriti ülekaaluline,aga selline parajalt paksuke.Tahan olla lihtsalt normaalkaalus,süüa tervislikult.Siin olles olen ma õppinud õieti sööma.See annab väga palju-hea enesetunde,kogu aeg on hea ja kerge olla.Ei ole enam seda telereklaami tunnet,kus soovitatakse Actimeli juua sellest vabanemiseks.Tuleb süüa tervislikult,tasakaalustatud toitu.Harrastada sporti,liikumist.Seda kõike olen ma siin õppinud 3-e nädalaga ja boonusena siin oldud aja eest on minu kaal tänase seisuga 63,7 kilo.Ma ei keela endale ka mitte väikest koogitükikest,aga ma arvestan ühikuid.Enne kui ma midagi suhu pistan või süüa teen,siis arvestan kogu päeva 16-sse ühikusse ja muud polegi vaja.Mul pole enam ka ohjeldamatut nälga.Õhtusöök on 18 paiku ja ei nälga ega midagi.Liitumine Figuurisõpradega on ennast igati õigustanud.Kui algus oligi raske,siis nüüd hakkab see muutuma elustiiliks.Nii,et vahet pole,kas oled 100 või 70 kilo,või on vaja vabaneda vaid 2-st kilost.Minul sellist oskust ega ammuilmagi tahtmist ei olnud,et sellega iseseisvalt hakkama saada.Siin olles olen ma õppinud hindama,kui tähtis on õieti süüa.Endale võib ikka midagi ka head lubada suhu pista,aga üle piiri ei tohi minna.Soovin kõigile kaunist sügist!