Nälgimine kurjast, õgimine kurjem veel. (aimsa vanasõna :D)

Tere siis jälle!

Tähelepanelikumad vast juba märkavad, et seekordne postitus saab kirja üsna tavapärasel ajal: esmaspäeva õhtul. Mõtlesin selle küll juba reedel-laupäeval ära teha, ent reede möödus muuseume külastades ning muud päevad tööasju tehes ja logeledes. Üleüldse oli viimane nädalavahetus üks suuremat sorti logelemine, vähemalt liikumise poolest. Kuid eks aeg-ajalt ole ka selliseid aegu tarvis. Mulle igatahes on ning seega ma eriti ei põe ka.

Nüüd väheke kaalust. Nagu arvata oligi, jäi kaalulangus seekord ära ehk kaal oli ikka 137,7 kg, nagu oli eelminegi kord. Põhjuseid pole tarvis kaugelt otsida. Üleeelmine nädal astusin kaalule lõunat söömata, sest oma udupäisuses olin lõõunasöögi koju unustanud. Nii ma olingi kergem kui tavapäraselt. Ma ise mõtlesin ka, et enam kui kilone kaalulangus pole minu jaoks normaalne. Kõige õnnelikum olen ausalt öeldes selle üle, et kaal siiski langes, mitte tulnud juurde. Ise loen selle nädala korda läinuks.

Praegusel nädalal võib aga oodata ehk pisikest kaalu vähenemist. Loen praegu usinalt ühikuid ning püüan kogu hingest mitte üle süüa. Et ma olen selle figuurisõbrustamisega üsna harjunud, polegi kõige hullem. Juurvilja ühikute täissöömine on nüüd ka jupikese lihtsam, kuna isa-ema juurest saab kasvuhoonest juba värsket kurki ning pea need tomatidki ei tule. :D Mõnel õhtul ongi söögiks olnud vaid salat ja siis vorstike, lihatükk. Uskumatult mõnus .... Kui poes see tomat vaid nii kallis poleks. Ent mis teha - tuleb üle elada.

Jaah...

Hakkabki jutt otsa saama. Töö juures on praegu niisama kiire kui mittemidagi tegemise aeg ning see tegelikult väsitab ega jäta väga palju aega muudeks asjadeks. Varsti hakkab puhkus (u kuu aja pärast) ning siis läheb taas mõnevõrra huvitavmaks, kuna peab vist oma senise elamise ajakava ümber vaatama: söögiajad ja muu taoline. Liikumistki tuleb otsida, et päris kopitama ei lähe. Nii kahju on ikka, et läheduses ei ela kedagi, kellega koos või jalutamaski käia. Hakka võu vägisi kusagile mujale kolime. Ise elaks taas mõned aastat Tallinna linnas, ent praegustes oludes ei maksa vist oma töökoha ja elukohaga mängima hakata. Kuid see pole ju üldsegi tähtis....

Nautige kevadet ja algavat suve ja selle nädala lõpus, järgmise alguses kirjutame jälle.

Seniks aga,

Taaskirjutamiseni!