Heihopsti, blogilugjad! :D

Heihei ja tere ka!

Kuigi algus on reibas ja isegi rõõmsameelne, pole olukord sugugi kiita. Kuigi paistab, et selleks kooraks oleme (vähemasti siin, kus mina elan) pääsenud kringliks külmumisest, siis nüüd uputatakse meil lumme. Väljas on küll soe ja isegi mõnus, ent oii.... kui lumine. Samas avastasin täna koju tulles, et see on tõssielt hea trenn. Sõidutee, mida mööda ma koju tulen, oli nüüd õhtuks juba meeldivalt täis tuisanud, nii et lage oli keskel ehk meetri-kahe laiune riba. Kuna auto alla jääminu minu tänaste päevaplaanide esikümnesse just ei kuulunud, siis ma seda väga tihti ei kasutanud ning selle asemel sumpasin tee servas olevais hangedes. Õnneks polnud need küll väga sügavad, ent piisavalt häirivad. Ma kujutan ette, et mõju on ast sama, mis nende sääreraskustega ringi käies, mida mõnest filmist näha võib.

Põhjust just hõiskamiseks ei andnud ka eelmise nädala kaalumise tulemus. Ei.. ei ... juurde ei tulnud midagi. Hoopis alla läks 800 grammi, ent kes eelmise postitusega tuttav, siis lootsin tiba enamat. Nii jääb -15 kg piiri purustamine loodetavasti sellesse nädalasse. Ent ega selle üle väga põdeda maksa. Parem hilja kui mitte kunagi. :D

Ja nii teengi ma sel nädalal ühe lühema postituse. Lihtsalt pole midagi erilist täna oma figuurisõbrustamise kohta öelda. Kiusatusi pole ja viimasel ajal pole ka ühikuid üle söönud. Nüüd külmaga on aegajalt hakanud kummitama magusaisu, ent sellest päästab karamell või saiaviil šokolaadi võiga võisiis banaan, kohupiim. Tuleb olla leidlik. Viimasel ajal on olnud vaid puuviljaga probleeme, kuna elan maal ja maapoes üldiselt pole valikut. Linna satun ise aga üsna harva. Eks peab ükspäev, kui valgel ajal jälle kodus saab olla, lääbi hangede keldrisse tungima ja mõne õuna tooma.

Seniks aga kõigile rõõmu ja mõnele kannatust see talv üle elada. Kui midagi minu figuurisõbrustamise kogemustest huvitab, võib julgelt küüsida. Vastan kindlasti.

Järgmise korrani aga,

                                     Taaskirjutamiseni!