Marie73 blogi

Eile hommikune seis oli siis kokku -11,8 kg. Kartsin tegelikult plussnädalat, kuna oli veinitamisi ja natuke ülesöömist, aga kummaline küll, võtsin nädalaga 1,7 kg alla hoopis. Eelmine nädal oli vaid -200 grammi, nii et selle nädala languse võib ehk eelmise nädalaga kokku lugeda - võis ju olla veepeetus või miskit. Üheksat pole kaalult veel eest ära saanud, kaal eile hommikul 91,2 kg, aga nüüd on kaheksaga algav number tõesti juba lähedal.

Pole ammu enam siin midagi kirjutanud, aga olen ikka alles veel. Kooli- ja tööelus on segased ajad praegu, kuidagi liiga palju otsustamist korraga, mis võib lõppeda sellega, et ma mitte midagi ei otsusta lõpuks  Aga oleks vaja, väga oleks vaja.

Eile, uue alguse esimesel päeval, oli üks kehv moment. Lõunat sõin poole ühe paiku, aga kuna sõin ühe taldrikutäie üsna lahjat suppi, siis läks enne õhtut kõht liiga tühjaks - selles mõttes, et täitsa paha hakkas kohe. Veresuhkur läks arvatavasti paigast ära, nii et käed natuke värisesid ja üldse oli värin sees, nälg mis nälg. Tegin siis kähku endale hautatud juurvilja, külmutatud juurvili on selleks ikka jube hea.

Nonii, suvi on läbi ja nii nagu lubasin, alustan uuesti. Täna on üle pika aja see päev kui panen oma ühikuid kirja. Juba natuke on isegi meelest läinud kui palju miski ühikuid andis, aga selleks on ju abimees olemas Esmaspäeval on mul kaalumise hommik, aga ma ei hakanud täna veel igaks juhuks kaalule minema, las olla see paari nädala tagune 93,1 kg kirjas ja vaatame mis nädala pärast on saavutatud.

Tere sõbrakesed, ma täitsa olemas veel  Mõtlen juba mitu päeva, et peaksin natuke siin aru andma, aga pole olnud mahti või siis algab jälle äike ja tuleb kõik moodsad suhtlusvahendid seinast välja tõmmata ja lambivalgel paberlehti lugeda (täitsa mõnus tegevus, muide). Ega mul siin saavutusi midagi raporteerida ei olegi, suvi nõuab oma.

Nüüd siis ratas korras ja esimesed kaks sõitu tehtud. Oh jummel, mul polnud õrna aimugi, et rattasõit võiks nii väsitav olla. Kui viimati rattaga sõitsin, oli 20 km naljaasi (no väsitas küll, aga siiski oli võimalik). Eile sõitsime ujuma, edasi-tagasi 3 km ja minnes oli ikka täitsa ehmatus, et nii ära väsisin. Sellist asja ei osanud mitte oodatagi, aga vist on nii, et rattasõidus aktiivseid lihaseid pole mitu aastat kasutanud ja nii ongi siis, et ei jaksa.

Kaalu alandamine on ikka jube raske. Alguses on hoog sees ja motivatsiooni ja tahet jätkub, aga kui juba natuke alla võetud, hakkab elu vist juba liiga ilus tunduma selleks, et üleliia pingutada ja ennast keelata. Nii mulle tundub. Käisin täna suure hirmuga kaalul, sest tahtsin nii väga teada kui palju ma olen sel nädalal juurde võtnud. Olin absoluutselt kindel, et pean olema juurde võtnud, sest mul on sel nädalal vaid üks päev olnud kui suutsin ühikute piiresse jääda.

Kas pole tore, et mu jaaninädala saavutus on vaid 100 grammi lisakaalu! Täna näitas kaal niisiis 91,9 kg ja see on tõepoolest tore kui arvestada, et olen sel nädalal tavapärasest rohkem patustanud.

Terekest figuurisõbratajad!

Mõtlesin, et tulen annan ka aru, mis mu elus toimub. Olen jälle Tartus, selleks aastaks loodetavasti viimast korda. Viimased paar nädalat on olnud kohutav hullumaja mu elus - tööl on kiire ja siis kuidagimoodi on pidanud jõudma teha koolitöid jne. Erakordsest stressist annab märku seegi, et esimest korda elus unustasin juuksuriaja ära. Jube piinlik!